Kaart | Kaart ja tekst | Tekst

Kopli poolsaare lõpus asuvas Vene Balti asunduses olid 1930. aastate alguseks suured laevatehased pankrotistunud.  Kopli elumajad ja tööstushooned läksid riigile ning selle piirkonna hooldamiseks ja väljaarendamiseks moodustati Kopli Kinnisvaravalitsus (hiljem AS Kopli Kinnisvarad).

Piirkonnas asus Tallinna Tehnikaülikool, mille võimsat potentsiaali - ülikooli õppejõude, kutsuti Kopli Kinnisvara juhtide poolt osalema Kopli tulevikuplaanide väljatöötamises.

Piirkond arendati lühikese aja jooksul kauniks ja elujõuliseks alaks.

Üheks omanäolisemaks piirkonnaks Koplis oli Professorite küla. See asus tolleaegse Tallinna Tehnikaülikooli peahoone, trammitee ning praeguse Ketta tänava vahelisel alal. See väike piirkond ehitati omal ajal laevatehase ametnikele ning kandis seetõttu varem Ametnike Küla nime. 1930. aastal asus sinna rohkesti Tallinna Tehnikumi, 1936. aastast Tallinna Tehnikaülikooli õppejõude.

Kümnendi lõpus oli veerand Vene Balti asunduse elanikest seotud Tallinna Tehnikaülikooliga. Võrdluseks – Tartus oli Tartu Ülikooliga seotud elanikke kümnendik. Nii oli kogu Kopli elu läbi põimunud Tehnikaülikooli omast.

Kiiresti arenev ülikool vajas uusi ruume. 1938. aasta Kopli planeerimiskavas ning selle hilisemates täiendustes nähti ette ülikooli laienemist omaaegse laevatehase suunas. Mere äärde pidi tulema elumaju õppejõududele ja üliõpilastele. Seega pidi Professorite Küla oluliselt laienema, mis jäi kahjuks ära 1940. aasta sündmuste tõttu.

Peaaegu kõik Professorite kKüla elanikud olid seotud paarikümne elujõulise Kopli seltsi tegevusega. Kopli põliselanikelt kogutud mälestustes olid eriti eredalt meeles Tallinna Tehnikaülikooli omaaegsed õppejõud. Neid iseloomustati kui sõbralikke, lihtsaid, boheemlaslikki inimesi, kes oskasid keerulisi asju seletada lihtsalt.

Väga sageli mainisid Kopli elanikud, et kõrgkooli õppejõud ei upitanud ennast kunagi kellegi teise allasurumise kaudu. Tehnikaülikooli õppejõududel polnud kombeks alahinnata näiteks humanitaaralasid ja koos sellega Tartu Ülikooli. Valitses veendumus, et üheskoos, eri tasanditel ning erinevatel lõikudel edendatakse Eesti riiki. Edu ühes valdkonnas on kõikide edu.

Professorite Külas elas hulk tuntud ja olulisi tolleaegseid majandus- ja tehnikateadlasi. Näiteks praeguses Kaluri 13 majas elas majandustegelane Paul Öpik, kes oli 1923–1925 riigikassa juhataja, seejärel töötas kuni 1928. aastani Eesti Panga direktorina ning hiljem oli Pikalaenu Panga president. Tema pojast Ilmar Öpikust sai tehnikateadlane ning Eesti Teaduste Akadeemia ja Soome Tehnikateaduste Akadeemia liige ning ajakirja Oil Shale peatoimetaja. Ta on avaldanud rohkesti uurimusi põlevkivienergeetika ning Eesti energeetikamajanduse alal. Paul Öpiku vend Oskar Eugen Öpik kirjeldab oma raamatus «Kahe sõja vahel» värvikalt Kopli rannaäärset miljööd ning kauneid päikesetõuse ja -loojanguid, mida võis oma maja akendest imetleda. Raamat ilmus Oskar Mamersi varjunime all Stockholmis 1957. aastal.

Kaluri 13 majas elas ka tehnikaülikooli professor Vladimir Paavel. Enne seda töötas tuntud ehitusteadlane Tartu Ülikooli professorina. Eelmainitute naabriteks olid veel näiteks Eesti-Inglise kultuuriühingu juhatuse liige Andres Toasalu ja Tallinna Tehnikumi Puudustkannatavate Õpilaste Abiandmise Seltsi sekretär Ekhardt Kõresaar.

Hiljem elas samas majas 1964. aastal Innsbrucki taliolümpiamängudel kiiruisutamises 1500 meetri distantsil kuldmedali võitnud ning samal aastal kiiruisutamise mitmevõistluses Euroopa meistriks tulnud Ants Antson.

Kõrvalmajas elas Eesti üks põlevkivikeemia rajajaid, Teaduste Akadeemia liige Paul Kogerman, kes oli Tallinna Tehnikaülikooli esimene rektor. Aastail 1939–1940 oli Kogerman Eesti haridusminister. 

Tekst kokku pandud Robert Nermani järgi.
Tallinna Tehnikaülikooli ajaloo kohta vaata lisaks: http://www.ttu.ee/ajalugu